Laadimislahendused
Elektriauto laadimine on tegelikult lihtne ja mugav. Kui oled endale sobiva elektriauto välja valinud, siis nõustame Sind ka selle laadimise osas. Aitame leida just Sulle sobiva lahenduse, et saaksid autot laadida mugavalt nii kodus kui ka väljaspool kodu.
Tavaliselt on elektriautol laadimiseks kaks erinevat laadimispesa: Type 2 ja CCS või Type 2 ja CHAdeMO.
Laadimine kodus
Elektriautot saab kodus laadida kahel viisil: tavalisest pistikupesast või kodulaadijaga (seinalaadijaga).
Tavalisest pistikupesast laadimine on kõige aeglasem (2,3-3,7 kW). Selleks puhuks on autodega sageli juba kaasas nn EVSE-laadija. See on laadija, mille üks ots läheb tavalisse pistikupessa ja teine pool auto külge. Sel juhul kasutatakse auto pool Type 2 laadimispesa.
Kodulaadija (seinalaadija). Laadimise kiirendamiseks soovitame paigaldada kodulaadija. Sellega on laadimine mugavam ja see on kiirem kui tavalisest pistikupesast, sest enamik autosid suudab kodulaadijast laadida autot kolme faasiga. Seega on võimsus suurem (kuni 22 kW). Tavaliselt on kodulaadijatel laadimiskaabel juba laadimisjaama küljes. Piisab vaid laadija juurde sõita ja kaabel laadimispistikusse panna. Ka sel juhul kasutatakse auto pool Type 2 laadimispesa.
Kiirlaadimine teel
Kiireim võimalus on alalisvoolulaadija ehk kiirlaadija (DC-laadija). Kiirlaadijates kasutatakse kahte erinevat kiirlaadimisstandardit: CCS (Combined Charging System) või CHAdeMO. Need laadijad muundavad elektrivõrgust pärineva vahelduvvoolu ise alalisvooluks ning selle saab suunata otse akusse. Alalisvoolulaadijaid näeme tänavatel, parklates ja maanteede ääres avalike laadijatena. Need laadijad on väga võimsad (45-400 kW) ja väga kiired.
Täna on neist kahest enamlevinud CCS-standard. CHAdeMO on pigem kasutuses vanemate Jaapani päritolu elektriautode puhul (näiteks Nissan Leaf). Aastast 2020 arendavad ka Jaapani elektriautotootjad autosid, mis kasutavad CCS-laadimisstandardit. Tänaval kiirlaadijat valides tuleb valida Sinu autoga sobiv kiirlaadija.
Elektriautode laadijad on paigaldatud üle kogu Eesti. Kiirlaadijate võrgustikuga on kaetud kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed ja käidavad asukohad: bensiinijaamad, kohvikud, kauplused jm. Linnades ja asulates on laadimispunktid kohtades, kuhu on lihtne ligi pääseda: ostukeskused, bensiinijaamad, parklad. Kiirlaadimisjaamade omavaheline distants on maksimaalselt 40-60 km.
Kui palju saab elektriautoga sõita?
Sõiduulatust, mis elektriautoga on võimalik sõita, mõjutavad kõige enam auto aku mahutavus, sõidustiil ja kliima. Elektriautode sõiduulatuse mõõtmiseks kasutatakse WLTP-standardit ehk sõidukite ülemaailmset sõiduulatuse arvutusmeetodit.
- Kiirus. Mida suurem on keskmine sõidukiirus, seda väiksemaks muutub sõiduulatus.
- Sõidustiil. Gaasipedaali vabastamisel hakkab elektriauto veidi aeglustuma ja laeb samal ajal akut. Seda nimetatakse rekuperatsiooniks ja selle tugevust saab enamikel autodel ise muuta.
- Küte. Elektriautol ei teki sisepõlemismootoriga autole omast jääksoojust, seega võetakse salongi kütmiseks vajalik energia akust. Selle tõttu võib sõiduulatus erinevatel aastaaegadel erineda kuni 30%.
Elektriautoga sõites kehtib kuldreegel: mida vähem piduripedaali kasutad, seda suurem on sõiduulatus!