Esimese elektriauto ost on sageli hirmutav ja tekitab palju küsimusi. Oleme vajalikud teadmised Sinu jaoks kokku kogunud ning loodetavasti saad vastused esimestele küsimustele.  
 

Kellele sobib elektriauto? Miks ma peaksin valima elektriauto? 

Mugav sõita, hea kiirendus, kiire reageerimine gaasipedaalile. Telefoni rakendusega auto eelsoojendamine. Tänu elektri akusse regenereerimisele ei väsita sõit, kuna jalg on põhilise aja ainult gaasipedaalil (ei pea nii palju piduripedaali kasutama). Elektrimootori kõrge kasutegur, seega madalad ülalpidamiskulud. Heitmete puudumine – elektrimootoriga auto kasuks räägib palju argumente. Elektrimootorid on vaiksed, efektiivsed ja vajavad vähest hoolt. Lisaks kasutavad elektrisõidukid ressursse tõhusamalt kui sisepõlemismootoriga autod. Ka sõit elektriautoga on väga nauditav: pole vajadust käike vahetada ning veojõud on silmapilkselt saadaval juba paigaltvõtul, pakkudes Sulle uutmoodi sõidurõõmu. Seega, kui Sul on kodus laadimisvõimalus olemas ja Su igapäevane läbisõit ei ole üle mõnesaja kilomeetri, siis siin me ei näe siin teist võimalust – elektriauto! 

Kui palju on elektriautoga soodsam sõita, kui bensiinimootoriga autoga? 

Kõik oleneb, mida me millega võrdleme. Eri automudelid on erineva kütuse ja elektrikuluga. Samuti on inimestel kodus erinevad elektripaketid ja hinnad. Toome siinkohal välja arvutuse keskmiste numbrite puhul: 

Automaatkastiga bensiinimootoriga auto keskmiseks linnasõidu kütusekuluks arvestame 8 l/100km. Oktoobris 2025 maksis bensiin tanklas keskmiselt 1,47€/liiter. 

Keskmise elektriauto linnasõidu elektrikuluks arvestame 19 kWh/100km. 2025 aasta esimese 9 kuu  keskmine elektri öine börsihind koos võrgutasu ja aktsiisiga oli umbes 13 senti kWh. 

Kui arvestame keskmiseks igakuiseks läbisõiduks 1200 kilomeetrit, siis igakuine kulu kütusele tuleks selline: 

* bensiinile kuluks 142 eurot/kuus 

* elektrienergiale 30 eurot/kuus. 

Seega on elektriauto kulu kütusele ca. 4,5 korda väikesem! 

Kas elektriauto tasub ennast ära? 
Madalad hoolduskulud ning lisaks võimalikud riiklikud toetused tõestavad, et elektriauto ost tasub ennast ära. Lisaks annab elektriauto täiendavaid privileege nagu näiteks paljudes kohtades tasuta parkimine, sõitmine ühistranspordirajal või eraldi parkimiskohad elektriautodele. 

Elektriauto hoolduskulud on madalamad kui sisepõlemismootoriga autol. Akutoitel mootoril on vähem liikuvaid osi, mis kuluvad ning ka õlivahetus pole vajalik.  

Ka auto laadimine on soodne, kuna ise saate valida, millal autot laadida, et kasutada kõige soodsamat elektrit.  

Kuidas käib elektriauto laadimine? 

Elektriauto laadimine on tegelikult lihtne ja mugav. Kui oled endale sobiva elektriauto välja valinud, siis nõustame Sind ka selle laadimise osas. Aitame leida just Sulle sobiva lahenduse, et saaksid autot laadida mugavalt nii kodus kui ka väljaspool kodu. Tavaliselt on elektriautol laadimiseks kaks erinevat laadimispesa: Type 2 ja CCS või Type 2 ja CHAdeMO.
 

1. Elektriautot saab kodus laadida kahel viisil. Kas tavalisest pistikupesast, või siis kodulaadijaga/seinalaadijaga. Tavalisest pistikupesast laadimine on kõige aeglasem (2,3kW-3,7kW). Selleks puhuks on autodega sageli juba kaasas nn. EVSE-laadija. See on laadija, mille üks ots läheb tavalisse pistikupessa ja teine pool auto külge. Sel juhul kasutatakse auto pool Type 2 laadimispesa. 

2.Laadimise kiirendamiseks soovitame paigaldada kodulaadija (seinalaadija). Sellega on laadimine mugavam ja see on kiirem kui tavalisest pistikupesast, sest enamik autosid suudab kodulaadijast laadida autot kolme faasiga. Seega on võimsus suurem (kuni 22 kW). Tavaliselt on kodulaadijatel laadimiskaabel juba laadimisjaama küljes. Piisab vaid laadija juurde sõita ja kaabel laadimispistikusse panna. Ka sel juhul kasutatakse auto pool Type 2 laadimispesa. 

3.Kiireim võimalus on aga hoopiski alalisvoolulaadija ehk kiirlaadija (DC-laadija). Kiirlaadijates kasutatakse kahte erinevat kiirlaadimisstandardit: CCS (Combined Charging System) või CHAdeMO. Esimene on enamlevinud. Need laadijad muundavad elektrivõrgust pärineva vahelduvvoolu juba ise alalisvooluks ning selle saab suunata otse akusse. Alalisvoolulaadijaid me näeme tänavatel, parklates ja maanteede ääres avalike laadijatena. Need laadijad on väga võimsad (45kW-400kW) ja väga kiired. Ka nendel on laadimiskaablid juba laadija küljes.

Täna on neist kahest enamlevinud CCS-standard (näit. Audi, BMW, Tesla Volvo jne.). CHAdeMO on pigem kasutuses vanemate Jaapani päritolu elektriautode puhul (näit. Nissan Leaf). Aastast 2020 arendavad ka Jaapani elektriauto tootjad autosid, mis kasutavad CCS laadimisstandardit. Ehk siis tänaval kiirlaadijat valides tuleb valida Sinu autoga sobiv kiirlaadija. 

Kui palju saab elektriautoga sõita? 
Sõiduulatust, mis elektriautoga on võimalik sõita, mõjutavad kõige enam auto aku mahutavus, sõidustiil ja kliima.  
Elektriautode sõiduulatuse mõõtmiseks kasutatakse WLTP-standardit ehk sõidukite ülemaailmset sõiduulatuse arvutusmeetodit. Tegelikult arvutatakse ka sisepõlemismootoriga autode kütusekulu tänapäeval täpselt sama meetodi järgi. 
WLTP hõlmab: 
– realistlikku sõidudünaamikat (52% linnasõitu, 48% maanteesõitu) 
– katsesõidu kestus 30 minutit 
– keskmine kiirus 46,5 km/h, tippkiirus 131 km/h 

Selleks, et kasutada ära võimalikult palju sõiduulatust tasub teada sõiduulatust mõjutavaid tegureid ja nendest lähtuda. 

KIIRUS 

Kiirus mõjutab sõiduulatust väga palju. Mida suurem on keskmine sõidukiirus, seda väikesemaks muutub sõiduulatus.  

SÕIDUSTIIL 

Iga kiirendusega kasutab auto akus olevat elektrienergiat. Gaasipedaali vabastamisel hakkab elektriauto veidi pidurdama/aeglustuma. Elektriautol nimetatakse seda rekuperatsiooniks. Ehk siis aeglustamise ja pidurdamise ajal tegelikult auto elektrimootor laeb autot. Seda, kui intensiivselt auto gaasipedaali vabastades pidurdama hakkab (rekuperatsiooni), saab enamikel autodel ise muuta.

See on sarnane ka sisepõlemismootoriga autol. Sisepõlemismootoriga autol nimetatakse seda käiguga või mootoriga pidurdamiseks.

SOOJUSMUGAVUS JA KÜTE 

Elektriauto mootori kasutegur on kõrge. Umbes 95% energiast muundatakse liikumisenergiaks. Bensiini ja diiselmootori kasutegur on 25-45%, kuna enamik energiast muutub hoopis soojuseks. Autosalongi kütteks saamegi sisepõlemismootori puhul kasutada seda jääksoojust. Elektriautol sellist soojust ei teki. Seega tuleb see energia võtta akust. Selle tõttu võib sõiduulatus erinevatel aastaaegadel erineda kuni 30%. 

Igal juhul kehtib elektriautoga sõites kuldreegel: mida vähem piduripedaali kasutad, seda suurem on sõiduulatus! 

Elektriautode laadijad on paigaldatud ka üle kogu Eesti, et teha elektriauto laadimine võimalikult lihtsaks ning tagada ka piisav liikumisvabadus. 2012. aastal oli Eesti esimene riik maailmas, kes rajas üleriigilise taastuvenergial toimiva elektriautode laadimisvõrgu. 

Kiirlaadijate võrgustikuga on kaetud kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed ja käidavad asukohad – bensiinijaamad, kohvikud, kauplused jm. Linnades ja asulates on punktid paigaldatud asukohtadesse, kuhu on lihtne ligipääsed – ostukeskused, bensiinjaamad, parklad. Kiirlaadimisjaamade omavaheline distants on maksimaalselt 40-60 km.